Ajalugu
Ajakirjast Sisustaja 09. detsember 2008 Tartu Karlova linnaosas särab elule tagasi aidatud Villa Margaretha. Endine elumaja, pagariäri, raamatukogu ja mööblikomisjon on praegu tegus väikehotell, mille interjöör pakub avastamisrõõmu nii kunstiteadlasele kui ka tavakülalisele. Villa Margarteha asub Karlova linnaosa servas. Hoone valmis ajavahemikus 1911-1919 ja selle ehitas ärimehest fotograaf Heinrich Riedel oma abikaasale Olga Natalia Margaretha Koit-Riedelile. Maja ajaloos on tänini palju valgeid laike. Siiski on teada, et just siit saadeti viimsele teekonnale Vabadussõjas langenud leitnandi Julius Kuperjanovi põrm. Esimese vabariigi ajal tegutsesid villas pagaritöökoda ja kohvik. Vene ajal asusid siin Koidula-nimeline raamatukogu ja mööblikomisjon. Hoone renoveerimine kestis kaks aastat ja nüüd tegutseb endine villa 17 numbritoaga koduse väikehotellina. Hoone renoveerimisprojekti autor on Anu Kuulbach, sisekujunduse tegid Üllar Varik ja Signe Tarve.
Poeetilised juugendinterjöörid Villa Margaretha ehe juugendmööbel on kogutud kokku Peterburist, Eestist ja Soomest. Kogujaks oli tänaseni avatud Vallikraavi Antiigi omanik Raigo Kessel, kes oli selleks ajaks antiigi vallas tegutsenud juba üle kümne aasta. Tänu headele sidemetele Venemaal sai võimalikuks vajaliku mööbli hankimine piiri tagant. Villa sviitide magamistoad on pärit kuulsast Melzeri vabrikust ja esindavad vene juugendit. Esimese korruse kohvitoa plaaditud kamin-ahi on Viiburi linnast.
Euroopa zen Kunstiteadlaste hulgas suhtutakse juugendstiili ambivalentselt – ühed peavad seda modernse kunsti alguseks ja ülistavad kui viimast terviklikku stiili, teised heidavad juugendi kõrvale kui kitši või kunstkäsitöö. Ehkki juugendi õitseng vältas ainult 25 aastat, mõjutas see oluliselt 20. sajandi esteetikat. Juugendile omane puhaste pindade rõhutamine ja taotlus teravaid nurki vältida ei piirdunud graafilise kunstiga, vaid kehtis ka sisustusprintsiipide puhul. Juugend võttis palju üle jaapani kunstist – asümmeetrilised kompositsioonid, loodusest ja ühiskonnast ammutatud motiivid, tühja ruumi austamine ja selge joone kulgemine. Jaapani kunst lummas lääne kunstnikke mitte eksootika, vaid lihtsuse ja loomulikkusega. Juugendstiil taotles erinevuse kaotamist n-ö madalama, rakendusliku ja kõrgema, vaba kunsti vahel ja Jaapani kunstnik-käsitööline oli just niisuguse ideaali kehastus. Euroopas püüti teha seda, mida jaapanlased olid alati teinud. Juugendstiili voogavate joonte põhilisi inspireerijaid oli loodus, millele kunstnik lisas oma panuse. Disainerite ja arhitektide valmisolek tunnistada uusi vorme ning teemasid tugines muu hulgas ka püüdlusel tabada uut tüüpi vaimsust, mis tähistaks seesmist ning välist loodusega ühtekuuluvust ja samas tõrjuks kasvava industriaalühiskonna inimvaenulikkust.
Villa sisekujundaja Üllar Varik: Villas kasutatakse kõrvuti nii n-ö uut vana kui ka antiikmööblit. Villa Margarethal on vedanud. et selle interjööri kaunistavad nõnda mitmed ajaloolised mööbliesemed. ka tapeedid valisime ajastust lähtuvalt. Suures osas on tegu Soome firmas Pihlgren&Ritola looduslike värvidega käsitsi trükitud tapeetidega, sviitide tapeedid pärinevad Soome firmast Sandudd. Interjööri värvilahendused on pehmed ja pastelsed. Suureks abiks oli maja eksterjöör, mis oli meie töö alguseks juba valminud. Kardinamustrite valmimine läks kiiresti, sest hotelli standardile vastavat tulekindlust omavaid juugendmustriga kangaid polnud just palju. Kangaid aitas valida ja kardinad valmistas disainer Anneli Timm. Villa haruldased lae- ja seinamaalingud olid väga halvas seisukorras. neid oli nõukogude ajal korduvalt õlivärviga üle värvitud, mistõttu oli puhastamine ülimalt aeganõudev. Õlivärvis leiduv värnits oli imendunud liimvärvidesse ja tekitanud maalingutele suuri kahjustusi. Seina- ja laemaalingud kujutavad lillevanikuid ja bukette, kust ei puudu rukkilillede näol ka killuke rahvuslikkust. Bordüürid voolavad väga juugendlikult. Nende restaureerimist alustasid Tartu Kõrgema Kunstikooli praktikandid, aga lõpetasid Kristiina Ribelus ja Kadri Toom.